tilu-lilu

Olen pikalt kõik mõtted endale hoidnud ja trenni teinud. Trenn läheb uuest nädalast lebomaks ning Otepää poolpikal saab näha, mis seisus olen. Möödunud reedel soovitas ema mul ühe väikse majapidamistöö teha. Ütlesin, et

Pärast seda, kui olin unustanud ühe postituse lõppu Pähklile pühendatud lõigu lisada, sain märkuse. Lubasin teha Pähkli eripostituse, kui ta saab aastaseks. See juhtus naistepäeval. Katsun piirduda top 15 minu lemmiku pildiga enda

Paar päeva tagasi oli 31.01.2019. Kolm kuud tagasi märkisin Trainingpeaksi sellele päevale: kolme kuu vormi säilitamise paketi lõpp ja otsustamine. Otsustamine, kas teen see aasta ka triatloni või kõlgutan niisama jalga.

Paari päeva pärast on jõulud. Ootan, et saaks äratuskellata tõusta. Homseks vist siiski pean äratuse panema, kuna enne Tallinnasse suundumist on kavas 2 tundi 30 minutit trenni. Sellel nädalal liigutan neliteist tundi ning

Mõtlesin neljapäeva päeval, et ei hakka viimast postitust enam punnitama. Ühtteist olen teinud ja näinud, aga võistlus tundub juba nii ukse ees, et pole nagu tuju. Pärast lõunasööki kaks minutit diivanil lesides sain

Olen nüüd ligi kaks nädalat saanud trenni teha ja oludega harjuda. Temperatuur kõigub nagu mu kaal, vahepeal on õues 28 kraadi ja pilves, siis jälle päike ja 31 kraadi. Kaalukõikumine on 2,5

Arvasin oma väikse peaga, et kui olen teinud nädala lõpuks 20 tundi, sh treeningvõistluse vormis 3,8 km ujumist ja 180 km ratast, siis tuleb midagi leebemat. Esmaspäeval oligi ainult ujumine. Aga ülejäänud

Rohkem küsitakse minult seda, mis saab pärast seda, kui Hawaii läbi saab, kui seda, kas olen valmis või mis tulemust tegema lähen. Ajaarvamine käib hetkel kuni 13.10.2018 ehk päevani, mil toimub

Pärast Joroineni ootas mind selline puhkenädal, et neljapäeval kirjutasin treenerile: PS! mul on jubeee trenninalg. Oluline teave: ma ei kasuta telefonis täpitähti, hoiab aega kokku ja jääb aega olulisemateks asjadeks. Kava nägi ette,

Pühapäeva õhtul mõtlesin ja unistasin, et närv ikka sisse tuleks. Võistlesin temposarjal närvita ja täiesti mõttetu oli. Ööga muutus kõik. Esmaspäeval tööl oli juba elevust kui palju. Kirjutasin eelmise aasta numbrid paberile ja

Hoiatasin Markot aegsasti, et mul oleks vaja üks laupäev vabaks saada, kuna läheme Leetu koerale järele ja ilmselt tuleb nii pikk päev, et trenn välja ei mängi. Marko küsis tähtsa päeva saabudes, kas

Läksin üle-eelmine teisipäev "otsi lõikama". Naistel hakkab juuksur n-ö kõige alumisi, kuklal kasvavaid juukseid, esmalt lõikama. Pidin kohe vabandama hakkama, et need juuksed on ilmselt räsitud. Ujumismüts hõõrub need pusasse ja

Kas kellelgi on ka vahel nii, et reedel poolest päevast hakkab tööl sügelema ja tahaks juba koju minna? Minul oli täna taaskord see tunne. Kuna tõusin poolteist tundi enne äratuskella, olin 7.30

Pärast Tartu Maratoni tuli suur puhkus. Sinna puhkenädalasse oli planeeritud ka spordiarsti külastus, et kontrollida, kas kõik liigub õiges suunas. Spordiarsti külastuse eel tundsin kahe asja pärast elevust – esiteks teadsin, kui rõvedad 3–

Selleks, et tuvastada, millises Jooksjas avaldati Hawaiile pääsemise artikkel, pidin ennast guugeldama. Jooksja vasteid tuli kaks, sh üks aastast 2011. Ja siis mulle meenus, kuidas tõesti kutsusin kord venna appi, et ta Nõmmel

13.01.2018 Õhtulehes ilmunud artikkel (tekst Deivil Tserp):

oktoober-november 2017 (5) ajakirjas Jooksja ilmunud artikkel (tekst Sirlet Viilas): Kusjuures kõik küsimused, mis Sirlet küsis, ajakirja ei jõudnud. Toon neist mõned olulisemad välja: Mida triatloni harrastamine on Sulle andnud? Rõõmu ja eneseteostust.