reedeeeee ...

Kas kellelgi on ka vahel nii, et reedel poolest päevast hakkab tööl sügelema ja tahaks juba koju minna? Minul oli täna taaskord see tunne. Kuna tõusin poolteist tundi enne äratuskella, olin 7.30 tööl ja tundus täitsa ok 16.54 uks kinni keerata ja koju minna.

Jõudnud koju, panin selga parimad riided, tegin valmis joogid, sättisin juuksed ja hüppasin sadulasse. Soojenduseks teen pukil ühe tagurpidi salto. Te ei tee või?!

Puhkenädal sai läbi ning olen kaks nädalat trenni teinud. Ei saa öelda, et puhkenädal mulle meeldiks – keha muutub kuidagi loiuks ja uuesti joonele saamine võtab aega, eriti ujumises. Paar korda olen ikka tulekerasid peopesadest välja saatnud eri ilmakaartesse pärast trennilaadset liigutamist.

Üks päris liigutamine oli kaks tundi suusatamist. Käisime Priiduga Lähte ja Vedu radadel. Mina sõitsin klassikat, Priit uisku. Libisemine oli kehva ja pidamine veel kehvem. Raskem oli sõita kui Tartu maratonil. Vahepeal palusin, Priidu arvates käskisin, tal kiirendusi või mingi nurgani tempokamalt sõita, et ta ka pulsi pisut üles saaks. Priit ütles, et ta ei tahaks mind oma treeneriks, kuna olen nii kuri.

See lõpu mossis nägu oli sellele, kes jättis oma turbonuudlite paki rajale. Barny küpsiste paki kleepumisega suusa alla pidin napilt kõhuli käima. Prügi koht on prügikastis või taskus.

Midagi on ka täitsa uut. Tavapärase jõusaali asemel on käimas neli nädalat max jõu trenne. Kui jõutõmbe ja kükiga oskasin raskust sättida, siis kitsa rinnalt surumisega pidin napilt kangi alla jääma. Alustasin raskusega x – tegin kuus kordust ja tundus lebo. Panin kangile mõlemale poole juurde 5 kilo. Ühe tegin ära, teise ka kuidagi ja kolmandaga läks lappama – kang läks viltu, üks pool oli üleval, teine all ja kõik oli vale. Saalis oli päris mitu meesterahvast ka, aga hakkan jah abi hõikama. Mõtlesin, et lasen kangi rinnale, veeretan puusadeni ja siis olengi piinlikust olukorrast prii, aga see tundus memmekas. Sisistades endale kui loll olen, võtsin kogu jõu kokku ja surusin kangi üles. 10 kg võrra raskust tõsta on ilmselgelt liig, mis liig minu makaronidele.

Reie nelipea harjutuse puhul tõstsin raskust 2,5 kg ja järgmisel hommikul avanes selline vaatepilt.

Hea, et suvi ei ole.

Mis veel parem – hea, et 25.04.2018 ei ole. Siis on esimene Transtar temposari, 21 km Tõraveres. Mäletan hästi, kui ebameeldiv eelmisel aastal esimene temposõit oli. Päevikus on selline kirjeldus: /--/ korra mõtlesin, et lasen jala sirgeks, aga enne kui selle mõtte lõpuni jõudsin mõelda, surusin hambad risti ja võtsin end kokku. Mis loll mõte, iga pingutus teeb tugevamaks. Jälgisin kadentsi ja proovisin seda mitte alla 90 lasta. Vahetasin käigu kergemaks, kui see langema hakkas. Kilomeetritel 11-12,5 ei tundud oma kintsusid. Vaatasin ainult rattakompuutril olevat kadentsi numbrit. Siit saab ainult paremaks minna. Ja pingutus oli siiski soliidne - keskmine pulss 182, max 189 ja tempo kenake 34,0 km/h. Ootan põnevusega!