/ trenn

üleminekutrenn

Üleminekutrenn on midagi uut, s.t varasematel triatloniaastatel ei ole midagi sellist teinud. Lugesin äsja internetist, et peamiselt tehakse kahte sorti üleminekutrenne (inglise keeles brick workout): kas ujumine-ratas või ratas-jooks. See aitab keha treenida selleks, et võistlusel läheks ühelt alalt järgmisele üleminek võimalikult sujuvalt. See on omaette tunne kui oled tunni, kaks või viis rattaga sõitnud ja siis pead ühtäkki jooksma (loe: liduma) hakkama. Kuulnud teiste muljeid, arvan, et mul on üleminek isegi mõõdukalt normaalne ja talutav. Sügise osas hellitan lootust, et see on mõõdukalt hea või veel parem.

Minu üleminekutrenni juurde. Trenn seisneb selles, et sõidan natuke rattaga ja siis jooksen natuke peale. Ja niimoodi mitu korda. Vähemalt poolteist tundi järjest. Enamasti on ühe seeria sees viimane minut rattas kiirem ja esimene minut jooksus kiirem. Varsti pannakse mu kiiretele jooksudele vist veto peale, sest jooksulint tudiseb selle kiire lõigu ajal. Eelmisel nädalal läks üks jooksulint 14 km/h peal errorisse ja kiiremaks panna ei saanud. Kahtlustan, et Arcticu töötajad teadsid, et lähen jälle masinaid piinama ja reguleerisid max kiiruse ära ...

Trenni võtan kaasa kaks pudelit jooki, rätiku, vahetussärgi, muusika ja lugemist. Selles trennis on tavapärane, et higistan palju. Kõik tuleb tagasi juua ja natuke pealegi. Ja kui unustad piisavalt juua, siis kaanid öösel.

Rätik on, et higi ära tupsutada ja lenksule panna - oluliselt mugavam toetada võrreldes higise ja libeda lenksuga.

Vahetussärgil on kaks funktsiooni. Esiteks tuleb see panna jooksulindile, et keegi "sinu" jooksulinti vahepeal kasutama ei hakkaks, sest jooks tuleb kohe pärast ratast ja sellist olukorda ei saa tekkida, et hakkad uut jooksulinti otsima või pead kaks minutit ootama. Tunnistan, et olen isekas, aga vahel on vaja. Lähen ju siiski Eestit esindama sinna kaugele. Spordiklubi külastatavuse tippajal ma seda trenni siiski tegema ei lähe. Pigem olen natuke kauem tööl ja teen mõne asja veel ära.

Paar korda on selline olukord küll olnud, et keegi astub minu omastatud jooksulindile ja siis näeb särki ja joogipudelit, misjärel hakkab seda jooksjat otsima. Sellele olukorrale on tekkinud kaks lahendust: 1) lehvitan totakalt naeratades ja annan märku, et see olen mina või 2) mängin lolli ja vaatan lakke. Mõlemad on seni toiminud. Vahetussärgi teine funktsioon on, et saaksin pärast viimast jooksu venituse ajaks selga panna kuiva särgi.

Mingi aja tegin seda trenni muusikat kuulates ja enda keha udukogu jõllitades, mis peegeldub spordiklubi akendest. Aga kord oli vaja töö jaoks midagi lugeda ja avastasin, et ratta peal saab edukalt lugeda, vahepeal tuleb lihtsalt kontrollida, et pulss õiges vahemikus oleks. Praegu on mul pooleli täitemenetluse seadustik :)

IMG_0728